Race
19 October 2025Liis Kapten

WORLD TRIATHLON CHAMPIONSHIPS FINALS WOLLONGONG

7. juunior maailmas! Eesti triatloni ajaloo parim tulemus juunioride maailmameistrivõistlustel. Viimaseks juunioride aastaks sobib küll.

Liis Kapten competing at 2025 World Triathlon Championship Finals Wollongong
Liis Kapten getting her replacement bike from TREK Australia

Juba paar nädalat peale Loughborough'sse jõudmist reisisin esimest korda Austraaliasse MM-ile. Teadsin, et olen suvel korraliku arenguhüppe teinud. Eriti pärast EM-i 6. kohta ja 5km U20 rekordi jooksmist 16.32-ga. Siiski tõdesin, et keset elumuutust ja sellega kaasnevat stressi, nii head kui halba, võib kõik võimalik olla. Jõudsin Austraaliasse kohale ja avastasin, et lennu käigus oli mu rattaraami mõra tekkinud — kes teab, siis sellega enam sõita ei saa. Kindlasti mitte võistelda.

Minu õnneks oli mul ümber piisavalt palju häid inimesi. Nimelt sai raam parandatud karboniga 36h pärast maandumist. Pere, kellega elasin, teadis ühte profi-surfilaudade parandajat, kes teeb seda nimelt karboniga. Raam oli nagu uus ja ehk isegi veel tugevam — arvestades seda arvu kihte mis sinna peale läks:) Lisaks tegelesid ka Eestist Sportland eesotsas Kert Ollega võimalike lahenduste leidmisega. Mida, nagu hiljem välja tuli, oli hädasti vaja, sest kahjuks ei saanud vajalikku luba World Triathlonilt parandatud rattaga võistlemiseks. Isegi kui sain sellega juba treenida.

Liis Kapten winning 7th place at 2025 World Triathlon Championship Finals Wollongong

Õnneks tänu Kerdile, Trek Estoniale ja Trek Austraaliale sain taas kiire lahenduse. Asendusratta, mis oli väga sarnaste mõõtudega minu rattale. See oli siis kaks päeva enne starti. Mis siis ikka, kiire lahendus ja sain ka paar trenni sellega enne starti teha. Võistluspäeval muudeti ka ujumisrada ja ohtlike lainete tõttu ei ujunud me sadamakividest kaugemale, vaid tegime justkui M-kuju poide vahelt.

Võistlusest endast liiga palju ei jutusta (muidu läheb liiga pikaks), aga ma olen väga õnnelik selle üle, mida ma suutsin teha sellel päeval, mis mul oli. Ma ei ütle, et mul oli elu parim päev enesetundeliselt, aga ega see midagi väga halba ka ei olnud. Suutsin teha õigeid, edasiviivaid otsuseid ja autasuks sain 7. koha. 7. juunior maailmas! Viimaseks juunioride aastaks sobib küll. Ei peagi kohe poodiumil olema, muidu oleks ju liiga igav ;)

Arvan, et see reis muutis mind väga palju inimesena ja olen selle üle väga tänulik.

Support us