MURDMAAJOOKSU EM PORTUGALIS
14. detsembril esindasin Eesti koondist murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustel Portugalis, kus saavutasin U20 vanuseklassis 96 jooksja seas 17. koha.
Portugali saabusin triatlonitreeningute pealt. Veel kaks tundi enne lennukile minekut lõpetasin basseinis ujumistreeningu ning ainus spetsiifiline treening oli kaks nädalat tagasi tehtud lõigutrenn murul.
Murdmaajooksu distantsiks oli 4,5 km väga tehnilisel ja kurviderikkal maastikul – palju tõuse, laskumisi ja kurve, lisaks mudased lõigud ja takistused. See rada sobib pigem tugevale jooksjale, mida mina ka olen. Ega mul eesmärke otseselt ei olnud, kuna pole sellise tasemega jooksuvõistlustel kunagi võistelnud.
96 jooksjaga start oli üsna kaootiline ja kitsas rada tekitas palju trügimist, kuid pärast triatlonistardi pesumasinat meenutavat starti õnnestus mul pärast esimesi liivatakistusi järjest hakata eespool olevaid jooksjaid püüdma. Tõusin järjest ja lõpptulemuseks oli EM-i 17. koht ajaga 15.37. Triatleedi kohta päris hea.
Arvasin, et heal päeval suudan TOP30 sisse joosta, aga TOP20 tulemust ma ei osanud oodata. Ühtlasi peaks see peaks olema üks parimaid tulemusi, mis Eestis sel alal lähiaastatel tehtud on. Kaotasin võitjale minuti, teisele kohale 30 sekundit. Võin julgelt öelda, et kui triatlonikalender lubab, siis näeb mind seal stardijoonel veel.
Järgmisel päeval suundusin tagasi Inglismaale, et seal enne jõule veel teha ratta koormustest. Neljapäeval alustasime oma teekonda jõuludeks tagasi Eestisse, kus plaanime nüüd olla kuni 4. jaanuarini. Eks see liiklus tundub natuke huvitavat pidi jälle, aga nii tore on kõiki taas näha. Palju põnevaid kokkusaamisi ja üritusi on ees.
This blog post includes details and post-race comments from an article on ERR Sport